Eesti Ämmaemandate Ühingu kalendri kavand

Segatehnika: tindipliiatsid ja akvarellid paberil
21 x 30 cm
2022.a

Armas sõbranna ja ämmaemand Egle pakkus, et joonistaksin midagi nende ühingu kalendri jaoks. Midagi, mis oleks seotud naiselikkuse ja emadusega. Sel hetkel ei olnud ma ise veel ema ning pidin tugevalt keskenduma, et aru saada, milline pilt mu vaimusilma nende mõtete juures kerkib. Seejärel lasin vabaks enda ootused ja vajaduse kellelegi midagi näidata või tõestada ja püüdsin võtta omaks ka lapseootuse õrnuse. Ma olen selle ees alati tohutut aukartust tundnud – julgus olla õrn ja tugev korraga on midagi enneolematult vägevat.

Naine olla on õigus särada igas sekundis meie eludest. Liiga palju on takistavaid piiranguid ajaloos, ühiskonnas, suuresti ka meie endi peades. Lapseootus on kindlasti üks kaunimaid ja erilisemaid „väravaid“ elus, millest läbi kulgeda. Ma olen alati imetlenud lapseootel naiste erilist kuma, sära, aurat.

See ongi just see, mida ma tahan oma piltidel välja tuua – uude teadmata-tundmata maailma minek pea püsti ja julgusega tähistades oma võluvat isikupärast ilu. Just nii, nagu naine ise end kõige rohkem naudib. Igas vanuses, igas hetkes, suures ühenduses igavikuga, hingates ja usaldades Elu. Minu kalendritüdruk tunneb end kõige suuremas usalduses ja voolus just nii – ehituna oma muutuva alastusega, kandes pelgalt pärlitest krooni ja lastes õrnadel metsikutel punastel roosidel end ümbritseda.

Juba järgmisel kuul, peale nende piltide loomist, leidsin ka ennast teel emadusse.